Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Täna proovin analüüsida, kuidas copyleft mõjutab litsentsi valimist.

Copyleft annab õiguse toodet (näiteks programmi) tasuta kopeerida, levitada ja muuta, tingimusel et ka kõik muud koopiad ja muudetud versioonid säilivad ka copylefti. Tänu sellele arenevad ja paranevad copylefti poolt “kaitstud” programmid kiiremini - nende kallal töötavad mitmekülgsemad inimesed, kes suudavad üksteise vigu parandada. Copyleft näib olevat ideaalne valik kõigile, kes soovivad luua tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Kuid see võib olla ka erinev.


Tugev Copyleft

Tugev copyleft eeldab kõigi järgnevate tootemodifikatsioonide 100% -list vastavust copylefti põhireeglitele - tasuta levitamine, copylefti säilitamine. Samuti, kui tugeva copyleftiga kaitstud toodet kasutatakse osana teises tootes, peab lõpptoode olema tugev copyleftiga. Isegi kui muud osad on kaitstud muud tüüpi litsentsidega, peab lõpptoode olema siiski tugeva copileftiga kaitstud. Sel põhjusel tasub oma tööd kaitsta tugeva copyleftiga, kui teate kindlalt, et seda tüüpi litsents ei ole tulevikus vastuolus muude litsentsitüüpidega. Seda on aga raske ette ennustada. Ka mõned näited tugevast copyleftist:

  • GNU AGPL - AGPL loodi võrgutarkvara jaoks. Selle litsentsi alusel on levitamine ka võrgu kaudu kasutamine. Seetõttu nõuab AHPL lähtekoodi levitamist koos veebipublikatsioonidega.

  • GNU GPL - GPL nõuab täielikku vastavust copylefti reeglitele. Programmi tasuta kopeerimine, levitamine ja muutmine, samuti kõik lähtekoodi muudatused peavad olema GPL-i all.


Nõrk Copyleft

Kui programm on nõrga copylefti all, ei peaks kõik selle edasised koopiad ja muudetud versioonid seda copylefti säilitama, on ka erandeid. Näiteks kasutatakse seda tüüpi copylefti sageli tarkvarakogude (libraries) loomiseks. Näiteks võimaldab GNU LGPL selliseid kogusid luua. LGPL-iga peavad kogu muudetud versioonid levitamise ajal säilitama LHPL-i, kuid kogusid kasutav tarkvara võib olla erineva litsentsi all. Seetõttu tundub mulle, et nõrka copylefti saab kõige paremini kasutada väikeste programmide loomisel, mille lähtekood võib tulevikus saada millegi suurema osaks ja mida juba tasu eest levitatakse.


Kokkuvõtte

Copylefti tüüp mõjutab tugevalt litsentsi valimist. Seetõttu tasub eelnevalt läbi mõelda, millistel eesmärkidel programmi luuakse ja kuidas seda levitada. Ja alles pärast seda peate valima sobiva litsentsitüübi ja litsentsi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ennustas paljusid muudatusi ja parendusi, mille eesmärk oli arendada Eestit e-riigina. Paljud kava punktid viidi edukalt ja täielikult ellu, mõned teised viidi osaliselt ellu ja väike osa jäi vaid arengukava punktideks. Täna kirjeldan üht, minu arvates, kõige enam ja üht vähem realiseerunud selle arengukava visioonipunkti. Jutt kõige enam realiseerunud punkti kohta Minu arvates, Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kõige enam realiseerunud punkt on esimese punkti teine alapunkt. See räägib sellest, et "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks ". Punkti peamõtte seisneb selles, et 2020. aastal inimesed rohkem kasutavad IKT teenuseid, näiteks e-poode, säästes seeläbi raha. Ja kui statistikat vaadata, siis Eesti e-kaubanduse käive moodustab umbes 10 protsenti kogu Eesti jaekaubandusest [1] . Võrdluseks: 2014. aastal oli see 3-4 protsenti. Paljude ettevõtete jaoks on veebimüük peamine sissetulekuallikas. Samuti võiks öelda, et IKT võimal
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

IT-maailmas sõltub palju juhist ja tema juhtimise tüübist. Püüan täna kirjeldada kahte juhti, kes esindavad erinevat tüüpi juhtimist. Nad on mõlemad pärit Apple'ist - eelmine Apple'i juht Steve Jobs ja praegune Tim Cook. Steve Jobs - juht, ülemus ja arengumootor Steve Jobsi võib nimetada diktaatoriks. Ta jälgis praktiliselt kõiki tootearenduse etappe ise. Ilma tema nõusolekuta ei saanud ettevõttes midagi teha. Veelgi enam, ta nõudis määratud ülesannete ideaalset täitmist. Kui Steve Jobs Apple'i juhtis, kartsid töötajad vigu teha. Seetõttu võib teda nimetada ülemuseks. Tal oli võim ja ta kasutas seda eesmärkide saavutamiseks ning inimeste juhtimiseks. Kuid tal oli alati selge tegevuskava, ta teadis, kuidas ja mis suunas Apple'i edasi arendada. Ta nägi selget pilti sellest, mida soovis saavutada. Oma diktaatorliku juhtimise ja ideaalsuse nõudmisega tõmbas Steve Jobs Apple'i edasi. Seetõttu võib teda nimetada juhiks. Kui rääkida arengumootorist, keskendus Steve Jobs in
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Selle nädala blogi teema oli lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutada arvustus. Alustuseks tahan öelda, et teksti on üsna lihtne lugeda, see on huvitav ja te ei soovi sellest häirida. Vaatamata sellele, et maht on üsna suur, pole ma seda lugedes väsinud. Vähemalt on see eestikeelse versiooni puhul nii, originaali kohta ei oska ma kahjuks midagi öelda. Mis puutub sisusse, siis esimene, mis mind üllatas, oli autori selgitus häkkerite ja kräkkerite erinevusest. Enne seda mõistsin mõlemat mõistet täiesti teisiti. Minu arvates oli häkker see, keda autor nimetas kräkkeriks ja ma pidasin kräkkeriteks alati neid, kes häkkivad uusi arvutimänge ja muid programme, luues nende "kräkkitud versioonid". Pärast teose lugemist mõistan aga, et tõelised häkkerid lahendavad probleeme kasutades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ja nad põlgavad kräkkereid, võrreldes neid räpaste lastega. Ning ma arvan, et saan aru miks: sest enamik inimesi ei mõista erinevust häkkerite ja kräkkerite vahel
Lisateave