E-ITSPEA - BLOG - Vladislav Stepanenko

Peaaegu iga veebilehe peamine omadus on selle kasutatavus. Tavaliselt, tavakasutaja ei saavuta kasulikke funktsioone, kui esimene asi, mida ta veebilehel näeb, on ebamugav, ebatundlik või isegi katkine kasutajaliides. Toon täna ühe negatiivse ja positiivse näite kasutatavusest veebis. Negatiivne - Aliexpress Nagu paljud ilmselt teavad, Aliexpress on globaalne virtuaalne turg, kus müüakse peamiselt Hiinast pärit kaupu. Vaatamata oma populaarsusele ei saanud veel Aliexpress Internetis kasutajasõbralikku lehte.  Aliexpressi on raske õppida, sest paljud funktsioonid on kas kasutaja menüü kihtide all hästi peidetud või on need mingi hetkeni täielikult blokeeritud. Näiteks kui pank asendas teie krediitkaardi, te ei saa seda Aliexpressi kasutaja seadetes uue makseviisina seada, makseviiside lisamine ja muutmine on saadaval ainult järgmise tellimuse ajal. Samuti ei saa te oma krediitkaardi profiililt eemaldada, kogu pangakaartide haldamine toimub tellimis lehel. Samuti ilmuvad Aliexpressi leht

Nii arendusmudel kui ka ärimudel on tänapäevaste IT-projektide olulised osad. Tavaliselt tehakse konkreetse mudeli kasutamise otsus enne projekti kallale asumist, nii et peate eelnevalt teadma, milline mudel sobib teile, selle plussid ja miinused. Seetõttu on tänase ajaveebi teemaks ühe tarkvaraarendusmudeli ja ühe ärimudeli analüüs konkreetse projekti näitel. Arendusmudel - Scrumban Scrumban on arengumudel, mis on loodud Scrumi ja Kanbani parimate aspektide ühendamisel. Scrumbanist võin rääkida projekti näitel, milles ise osalesin. Ja nüüd väike taust. Eelmisel aastal õppisin juba informaatika eriala (IAIB) esimesel kursusel Tallinna Tehnikaülikoolis. Ja teisel semestril oli meil programmeerimise põhikursuse raames projekt. Õpilased jagunesid võistkondadesse ja iga võistkond pidi tegema oma mängu. Ja lisaks mängu enda nõuetele olid meil teatud nõuded ka planeerimis- ja arendusprotsessile, tolajal ma ei teadnud seda nimetust veel, aga nüüd saan aru, et meid aeti töötama Scrumbaniga väg

Selle nädala blogi teema oli lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutada arvustus. Alustuseks tahan öelda, et teksti on üsna lihtne lugeda, see on huvitav ja te ei soovi sellest häirida. Vaatamata sellele, et maht on üsna suur, pole ma seda lugedes väsinud. Vähemalt on see eestikeelse versiooni puhul nii, originaali kohta ei oska ma kahjuks midagi öelda. Mis puutub sisusse, siis esimene, mis mind üllatas, oli autori selgitus häkkerite ja kräkkerite erinevusest. Enne seda mõistsin mõlemat mõistet täiesti teisiti. Minu arvates oli häkker see, keda autor nimetas kräkkeriks ja ma pidasin kräkkeriteks alati neid, kes häkkivad uusi arvutimänge ja muid programme, luues nende "kräkkitud versioonid". Pärast teose lugemist mõistan aga, et tõelised häkkerid lahendavad probleeme kasutades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ja nad põlgavad kräkkereid, võrreldes neid räpaste lastega. Ning ma arvan, et saan aru miks: sest enamik inimesi ei mõista erinevust häkkerite ja kräkkerite vahel

IT-maailmas sõltub palju juhist ja tema juhtimise tüübist. Püüan täna kirjeldada kahte juhti, kes esindavad erinevat tüüpi juhtimist. Nad on mõlemad pärit Apple'ist - eelmine Apple'i juht Steve Jobs ja praegune Tim Cook. Steve Jobs - juht, ülemus ja arengumootor Steve Jobsi võib nimetada diktaatoriks. Ta jälgis praktiliselt kõiki tootearenduse etappe ise. Ilma tema nõusolekuta ei saanud ettevõttes midagi teha. Veelgi enam, ta nõudis määratud ülesannete ideaalset täitmist. Kui Steve Jobs Apple'i juhtis, kartsid töötajad vigu teha. Seetõttu võib teda nimetada ülemuseks. Tal oli võim ja ta kasutas seda eesmärkide saavutamiseks ning inimeste juhtimiseks. Kuid tal oli alati selge tegevuskava, ta teadis, kuidas ja mis suunas Apple'i edasi arendada. Ta nägi selget pilti sellest, mida soovis saavutada. Oma diktaatorliku juhtimise ja ideaalsuse nõudmisega tõmbas Steve Jobs Apple'i edasi. Seetõttu võib teda nimetada juhiks. Kui rääkida arengumootorist, keskendus Steve Jobs in