Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ennustas paljusid muudatusi ja parendusi, mille eesmärk oli arendada Eestit e-riigina. Paljud kava punktid viidi edukalt ja täielikult ellu, mõned teised viidi osaliselt ellu ja väike osa jäi vaid arengukava punktideks. Täna kirjeldan üht, minu arvates, kõige enam ja üht vähem realiseerunud selle arengukava visioonipunkti.

Jutt kõige enam realiseerunud punkti kohta

Minu arvates, Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kõige enam realiseerunud punkt on esimese punkti teine alapunkt. See räägib sellest, et "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks". Punkti peamõtte seisneb selles, et 2020. aastal inimesed rohkem kasutavad IKT teenuseid, näiteks e-poode, säästes seeläbi raha. Ja kui statistikat vaadata, siis Eesti e-kaubanduse käive moodustab umbes 10 protsenti kogu Eesti jaekaubandusest [1]. Võrdluseks: 2014. aastal oli see 3-4 protsenti. Paljude ettevõtete jaoks on veebimüük peamine sissetulekuallikas.

Samuti võiks öelda, et IKT võimaldab teil oma kulusid paremini jälgida ja hallata. Seega pakuvad Eesti pangad oma klientidele rahahalduseks mugavaid tarkvarasid, mis võimaldavad inimestel oma kulutusi optimeerida.

Jutt vähem realiseerunud punkti kohta

Minu arvates, Eesti infoühiskonna arengukava 2020 vähem realiseerunud punkt on kolmanda punkti viimane alapunkt. See räägib sellest, et "Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud". Punkti järgi, loovad need muudatused kaugtöö jaoks rohkem töökohti. Ja üldiselt muudavad need kaugtöö tavalisemaks ja lihtsamaks ning vähendavad töötuse määra. 

Ja võib arvata, et Eestis on selles vallas tõesti edu saavutanud, sest paljud inimesed töötavad tõesti oma kodust. Arvan aga, et seda punkti realiseeriti vähem, sest kriisiolukorra, Covid-19 pandeemia ajal ei suutnud Eesti täielikult kaugtööle üle minna, mistõttu kaotasid paljud inimesed töö. Töötuse määr langes edukalt kuni 2019. aastani, kuid pandeemia ajal kasvas see 65 protsenti (2019. aasta mais oli 30 000 töötut, 2020. aasta mais oli see juba 50 000) [2].

Ei saa öelda, et see programmi punkt oleks täielikult läbi kukkunud. Muidugi suutsid paljud inimesed kaugtööle üle minna ja kui Eesti poleks selles suunas ette arenenud, oleks kõik läinud palju hullemini. Aga seda punkti ei täidetud piisaval tasemel, et tagada kaugtööle üleminek kõigile, mis tähendab, et on vaja rohkem pingutada selles suunas arenemiseks.

Kokkuvõtte

See, et arengukavas on punkte, mida pole veel täielikult saavutatud või realiseerunud, pole halb. See tähendab ainult seda, et meil on veel midagi mõelda ja mida arendada. Ja olen kindel, et varem või hiljem saavutatakse kõik eesmärgid.

Viited:

[1] - https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/
[2] - https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/paevane-statistika